Kui keegi on näinud või hilja aeg vaadanud sellist filmi nagu 2012. Siis teab millest see rääkida võib.. et tuleb aasta suurim päikese torm ja muudab maa pealse elu lihtsamalt öeldes putsi...
Noh väljendus pole kõige parem aga nii on....sellist inimlikust kui pole näidatakse et me oleme sellistes olukordades kalgid ja külmad ning mõtleme kuda oma perset päästa. Ja kahjuks nii on,
on iga kord kui asi hakkab alla mäge veerema ja kõik käest ära libiseb...
....aga miks 2012 mission??
Selle pärast, kuna siis hakkak kõik nullist pihta inimkonnast päeseks vaid minu nägemuse järgi vaid 2% elanikest terves maailmas....lootus kõigel elanikel ellu jääda on totaalselt null...
Elu oleks siis uus ja kõigest arusaamine oleks siis teine ja ühiskonnas käiks läbi uus muutus...õigemini uuenemine.
Kõik see ainult ühest päiksetormist või nii, pole paha kui mõelda...
Aga samas olgem realsed seda ei saaks juhtuda vähemalt minu elu jooksul kyll mitte kuna me väidetavalt oleme oma elu resursside poolest ära kindlustatud..
Nahaalne oleks öelda, et: "Peale meid saagu mis saab....!!"
Ei tegelt mis ma öelda tahan on see, et viimasel ajal olen muutunud külmaks ja tottaalselt kalgiks inimeseks. Enam ei suuda, ega taha leida elust seda armsamat ja lõbusat poolt. Lihtsalt loodan elu kiiret möödumist ja sellega kaasnevat piina mida kanda. Kõige enam kardan enda muutumist kelleksgi kelle tujud ja tunded oleksid allakäigu spiraalil...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar