Ma ei saa aru mis mul viimastel päevadel viga on!! Ma lihtsalt käin need päevad tuimalt läbi, naeran teiste petmiseks ja olen räigelt omas mullis kus püüan aru saada kas ikka kõik on nii nagu peaks!! Ma ei saa ja ei suuda aru saada miks ma ei suuda usaldada inimest siis kui vaja ja siis kui see asi pole mu usaldust väärt olen sinisilmne naiivitar kes usub praktiliselt kõike!!
Juu siis ma ei hooli endast enam nii väga ja hülgan kõik selle ilusa enda silmist ära.....lähen sinna tuima külma maailma kus...
Kus ma teadsin, et ma tundsin midagi...midagi mis oli minu jaoks see tähtis ja õige!!
See siht on kadunud minu jaoks...teen kõike maha kuigi tean, et teistel on õigus...tahaks siis kah seda rõõmu tunda mida nemad mitte jääda kõrvale negatiivseks vaatajaks...
Kurb on olla nii päevast päeva nii....lõpuks ei leia ma seda tahtmist kuskil olla....miski rõhub mu hinge, piirab minu vabadust olla vaba....see on räige kudas tahaks rääkida ära kellelegi seda mida ma teile ei usalda.....sest kõigil on probleeme selle suu kinni hoidmisega olguki kui suured lubajad ja sõbrad on...kaasa arvatud mina!! Sest süütuid pole ja süüdi olevaid veel vähem...on olemas ainult meie oma vigade, kurbuse, rõõmude ja lootusega siin ilusas maailmas!!
Ainult et minu oma tahab olla vigasi ja kurbust täis....
Tahaks leida oma lõhutud augule parandust....kuigi kõik see oli peaaegu valmis ja korras oli kõik liiga ilus, et olla tõsi suutsin ma oma paranoilise käitumisega kõik selle ära lõhkuda...millest on kõige enam kahju siin...sest lõpuks eksin mina millegi vastu...
...nüüd püüangi leida oma purunenud vigadele parandust ja lahendust, et see kõik sitt ära lappida...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar