Siiamaani pole aru saanud
Miks meenud sa kui taevas pilves viibib
Miks elu pole üldse imeline
Kui miski haiget teeb ja hinges kriibib

Vastu valgust ma ei julge minna
Silmi avades ma tõde puutun
Päevad pikad kõik ma magan maha
Õhtuti ma vägivaldseks muutun

Sinu juurde tagasi
Sinu juurde tagasi
Sinu juurde tagasi ma tulen
Sinu juurde tagasi
Sinu juurde tagasi
Sinu juurde tagasi ma tulen
Siis kui silmad sulen

Unenägudes mul meenub asju
Sellepärast ma ei tõuse üles
Unenägudes su häält ma kuulen
Unenägudes sind saan ma hoida süles

Kirjad eal ei jõua kohale
Ei tõsta paberile sulge
On palju mõtteid, mida praegugi
Ma tahaks, kuid ei mõelda julge

Nii ma laman terve igaviku siin
Ei hinga ega silmi ava
Hetki neid mult keegi võtta ju ei saa
Sellepärast et ma, sellepärast et ma

Sinu juurde tagasi
Sinu juurde tagasi
Sinu juurde tagasi taas tulen
Sinu juurde tagasi
Sinu juurde tagasi
Sinu juurde tagasi taas tulen
Siis kui silmad sulen