Sina...seal kaugel...see on sulle...

Lihtsalt hakkas see lugu kõrvus kumisema kui korra kuulsin, süübisin sõnadesse ja nyyd siin ma olen ja püüan midagi kirjutadada, püüan kirja panna neid asju mis mul sees on aga ma ei tea...

Aga ma ei oska...sest neid sõnu peaks olema palj ja palju rohkem peaks olema neid ilmekaid sõnu mis suudaks muuta kah mõnegi minu lause sügavamõtteliseks või rõõmsaks nagu on seda meie hall taevas kus vahelt paistab harva kah päike...

Lihtne on olla nii sama ja tunda......ahhh ja ilus lugu ja süübivad sõnad hinge ma tean ja ma olen ise kah yllatanud et ma kuulasin ja kuulasin seda lugu hetkel, praegu ja homme.....

I shot for the sky, I’m stuck on the ground. 
So why do i try I know I’m gonna fall down.
 I thought I could fly. So why did I drown??
 I never know why, It’s coming down, down, down... 

...ja homme mõtlen sama moodi ja igatsen sind jätkuvalt midagi teha pole kui sa juba minud külge oled kasvanud...luban ühte, et sa ei peaks pettuma minus ja kõiks see mis on, on tõeline ja kui sellest ei piisa siis teen seda mida vaja, et oleks tõeline sinu jaoks ja võimalikult usutava sinu jaoks kui ka minu....lihtsalt ma ei saa ma igatsen sinu nägemist, sinu naeru ja kuidas koos on tore olla....

Lihtsalt muud ei ole kui loota, et peagi saab jälle kokku ja näha üksteist....