Kõik see ja mitte midagi (Lately)...osa 23

Viimasel ajal, ma ei taha kuulda enam seda valu,

mu mõistus püüab jätkuval võidu joosta ajaga.

Püüdes anda endast kõike ja enamat ma lihtsalt ei suuda enam.

Tahes tahtmata kipuvad mu mõtted alla andma, loovutama lootust kellegile teisele.

Samas pingutan kõige selle ja mitte millegi nimel. Tulevik kahjuks on hall ja tume...

selle värvilised väravad on tuhmunud.

Ma olen lihtsalt see väike hammasratas kõiges selles suures kella värgenduses mis nihutab kõike

tumedat edasi. Ma ei saa surra, ma ei saa hingata aga olen olemas ning tean kõike teist ja minust midagi.

Viimasel ajal, ma ei näe nii hästi ja tahest tahtmata hakkab mu südametunnistus lahti hargnema ja valu laiali kandma...Tahaks lihtsalt ära lennata, saaks olla koos ja jätta kõik selle seljataha varjudesse..Ma ei tunne sinu lähedust siin, seal valitseb vaid tühjus mu jaoks. Ja seda kõike on liiast mu jaoks. Viimasel ajal pole mul enam seda aega, mu kannatus on hakkanud vaikselt otsa saama peale neid pikki tumedaid aastaid minus.

Viimasel ajal ma ei hooli enam nii, ma leian ennast põrandat vaatamas, viimasel ajal ma ei tunne suu puudutust.  

Ma olen külm ja tühi nagu ma olin seda kunagi...

LATELY
I DON'T HEAR SO MUCH
MY MIND JUST KEEPS ON RACING ALL THE TIME
I DON'T SEE SO WELL
MY CONSCIENCE IS BEGINNING TO UNWIND

SAIL WITH ME
LET'S GO ALL THE WAY
JUST GIVE ME ONE MORE CHANCE
DON'T SAY GOODBYE

LATELY
I DON'T FEEL YOU HERE
THERE IS AN EMPTINESS INSIDE
THAT'S ALL TOO MUCH
I DON'T HAVE THE TIME
MY PATIENCE IS BEGINNING TO RUN DRY

LATELY
I DON'T CARE SO MUCH
I FIND MYSELF JUST STARING
AT THE FLOOR
LATELY
I CAN'T FEEL YOUR TOUCH
I'M COLD AND EMPTY
LIKE I WAS BEFORE

SAIL WITH ME