Teistmoodi kui eile,
pilguga puudutad mind ja kõik muu me peas ununeb.
Käest lahti ei lase ja julged vaid hingata. Käid kaasas kõike need rajad
mis minagi. Ei lahku minu kõrvalt sa kunagi..oled kaasas minu raskustes,
minu kurbuses, minu rõõmudes. Aga sind ma ei näe oma õnnes...
Pool teed oled tulnud,
kõrvuti minuga ja sul puudub see julgus lausuda need laused,
mis päästaks vabaks selle tõe meis. Vaid vaikus laiub siin ja...tunded.
Mis tahaksid seda üksikust tappa. Aga ei saa...sest ma hääbun üksinda.
See vaikus lihtsalt lõhestab seda kõike meis, need hood kus leiame ja kaome..
Mu tunded, su mured
on selleks et jagada. Et leida kõigele lahendused. Ka meil võiks olla lahendused.
Mis võiksid olla igavesed...aga siiski kõik on minev ja mööduv..
Su huulteni teed ma,
leian päikse ja kuuta,
neid tundeid ei suuda,
ealeski ma muuta!
Nii Teistmoodi kui eile,
pilguga puudutad mind.
Kõik see kuulub meile,
mis kord oled ehitand.
Mu hing sinu peegel,
kas julged vaadata?
Veelkord lausu mind...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar