Miks? Osa 76

 Miks on sedasi, et see kes tahab head ellu tuua süüakse ära? Miks on sedasi, see kes üritab positiivne olla on nagu nakkushaige jobu? Ja miks see inimene kes on katki, suudab teiste tasse täitsa rõõmuga, aga ei suuda enda omasse ühte tilka rõõmugi välja pigistada? Ma ei mõista? Ma ei mõista vahel ennast ja olen selle jobuga pahuksis. Samas ei mõista ma teid ammu ilmagi, sest olete arusaamatud mu jaoks. 

Tsiteerides kedagi kes on mu kõige kallim inimene elus on öelnud minu kohta seda:"Sa võid olla vägagi hooliv ja hea südamega inimene, aga samas väga külm ja sita ütlemisega inimene."

See lause on pannud mind pikalt mõtlema, kumb ma olen ja ja kumb ma tahaksin olla. Vahel lihtsalt olen hall ja vaikne fucking tausta müra, käepikendus ja miskit veel. Aga jah seda kõike hinnatakse aga mis on selle kõige hind lõpuks. See, et korraks on see  hea tunne su sees mis lõpuks on lihtsalt tühi töö endas. Aga eks keegi peab seda rolli ka mängima. Juu siis see on minule loodud. Sest millekski muuks ei tunduvat sobivat või toimivat. Aeg on näidanud, et kui miskit tõsist tahta siis see laguneb mu käes, ja kui sa midagi ei taha siis oled sa kellegi teise jaoks see elupäästja, kelleks ma ennast ei pea.

Ma naeran, ma armastan ja vihkan kõike läbi segi, sest miskit pole mind suutnud muutma tagasi selleks kes mulle kunagi meeldis. See mina kes oskas olla vahel kõige probleemide lahendus, see kes ei näinud igas asjas raskust ja negatiivsust. Need meeutused sellest on siiski jäänud teie mälestustesse. Ja ma kardan, et sinna nad ka jäävad. Kuna kõik see on olnud ning ka jääb minevikuks. See mis mu sees katki on ei lapi ei ükski auk, ega armastus enam kokku. Ma pigem ei taha, üksi ja must seest olla on lihtsam kui õppida kedagi või miskit armastama.

Sest armastus ükskord teeb sulle valu mida sa ei taha kunagi kogeda..

Aga minu lohutuseks on käes jälle see aasta aeg mis teeb mulle sees ainsana vaikselt rõõmu. See külmus mis tekitab neid viimseid tundeid minus endas. See tunne kus sa tahadki üksi olla ja ei jänune tähelepanu ega mingite lootuste järgi. Vaid oledki lihtsalt üksi selles külmas tumedas maailmas. Ja see on ka ainukene aeg kus võib olla saavad ka mõtted puhata ja selgusele sellele mis on realne. Ning mis on fantaasia minu jaoks.....