Olen juba tükimat aeg kõike endas kinni hoidnud ja varjanud.
Ma ei tea kaua see kestab ja kaua jõuan olla....
see kes ma olen praegu ja kes ma olen hiljem...
Ma tahan leida kedagi, keda ma saaks armastada...
kedagi kes armastaks mind....
Ma loobun selle nimel kõigest....
kui leiaks ta....
Siiani olen lihtsalt silmapete teistele,
ning petmise- ning kadedusemasin,
kellega on hea manipuleerida ja lihtsalt ära tarbida...
Pole hirmu enam valu ees, kuna näen teda iga päev...
olles üksi muutub maailm selleks....
Ma kuulen vaikuses seda heli...
see heli laguneb...
ma sunnin oma nägu valetama...
olles tühi, külm ja hall.
On siiski veel jäänud koht...
mis sööb hirme ja võtab valu...
see on väike hind, selle eest..
Sulen silmad ning...
lasen oma kuradi aju välja,
ilus muster jääb maha....
Päev mil kadus minu terve maailm ära....
......Na na nah
Na na na, nah
Na na nah
Na na na , nah....
http://www.youtube.com/watch?v=jDvIkqapC84 soovitan kuulata kõrvale saate lõpust kah aru...
VastaKustuta