Tuleb kahm minul neid päevi kus ma avastan midagi sellist endas mis mul on ammu olemas, ehk minu pehme ja soe loomus mida kõik tahavad ära kasutada ja minu rumal naiivsus mis vahest teeb haiget ka siis kui ei ole mille üle seda teha. Ta paneb mind arvama, et ma ei kuulu teiste juurde ja ma olen välja heitetud looduse igavene tühi koht ja mida kõike veel....samas panen tähele kui mind ei oleks olemas jh miski ei muutu kõik liigub edasi aga ma olen olemas ja muudan hetkel seda mis on olemas veel oma korda oma moodi. Muudan selle värve ja olemust minulikuks mis jhm ei tundu hetkel ültse loogiline ja ammu ilma kahm vb loetav.....aga lihtsalt öelduna leidsin endas oma pehme poole selle mida on tükkiteks taotud ja mis ootab oma uut armsamat keda saaks hoida ja kallistada kui siis kahm kõike muud tema jaoks teha....Deem see Clint Mansell ja tema fucking lood noh need ikka üle prahi vahelduseks on mis need ka on aga need panevad kahm mind mõtlema seda prahti mida ma kirjutan...see muudab natsa pehmeks mind hetkel...kuulake lugu Client Mansell - Not At Home..
Või siis mis enim lihtsalt sind oma päeva mõtetest ära kaotab on see lugu...Client Mansell - Together We Will Live Forever...
Sa kaotad kõik need mured selleks üheks hetkeks ja sa oled tagasi oma maailmas ja mõistad korraks kui tühine kõik meie ümber on ja miks me halame selle saasta üle kui võiks nautida kõike seda mida meile see tühine üks kord antud on ja nautida seda lollust kas või viimast korda....või loota ja leida endas midagi mis sind ennast kah üllatama paneb...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar