...kuid ma ei pidanud seda lubadust endas kinni. Ma siiski murdusin ja tahtsin karjuda kõigile minge perse te sead, te ei suuda mind enam kuidagi peatada...ma kaotasin oma sita kõik tänu sinule. Loovutanud oma unistused kellegile teisele ja pannud kõik ilusa taha plaanile ja keskendunu kuradima töötamisele...
Ära kaotanud selle tunde kuidas olla rõõmus vaid olen stressis, pinges ja täis raevu mis soontes päevast päeva jookseb. See töötamine pole minu jaoks loodud aga samas teisiti seda elu elada ei saa.
Kuidas igatsen kuulda oma sõprade naeru kui keegi on mingi geniaalselt idioootliku naljaga hakkama saanud....kõik on nii kaugeks ja kautseks jäänud..vahel tunnen selles ennast süüdi et ei suuda kõike seda koos hoida samas tean, et kõik ei olene ainult fucking minust vaid ka nendest kes tahavad veel olla minu idiootlikud sõbrad. See surnud hing misnus on rahutuks muutunud, talle tekivad tagasi need negatiivsed tunnus jooned kus ta tahab, et kõik teda vihkaksid isegi siis kui ta viskaks teie ette kõik oma saladused, ihad ja soovid. Siiski te loobuksite temast...
Olen olnud targem ja lukustanud ennast kuskile kinni, ahelaid toonud ja tampinud need maasse, et ma jumala eest lahti ei saaks, kui peakski saama siis juhtub midagi mida ma ei tahaks, et juhtuks...
See oleks jälle lugu mis vajaks rääkimist, muutmist, ümber kirjutamist ja kõike muud et muuta see ilusaks teie jaoks. Aga ma ei taha seda muuta, ma tahangi olla keeruline teie jaoks arusaamatu nagu telefon ilma levita kes ei reageeri teie hõigetele...tahangi olla vahest deep sest see olengi mina juu..
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar