Kui alles eile oli kõik uus ja roheline, siis täna on kõik muutunud vana ja kulunud. Nüüdseks läbi ka minu lõputuna näinud ajateenistus. See algas kole kiiresti ja lõppes veel kiiremini kui arvata oleks osanud. Jahm sellel olid omad võlud ja rasked momendid aga kõik see õpetas seda kui palju võib kellegi püksikumm venida. Kui palju on võimalik õppida ja ühtsus tunnet. Seda mida pole teab mis ajast tundma pidanud. Ainult soolo teema olnud kogu aeg. Kui kõike kokku püüda võtta siis oleks see tore ja meelde jääv aeg mis läks vuhinal mööda. Nüüd istun tsiviilis ja ei oska midagi tarka teha kuigi mõtteid palju on tegusi veel rohkem vaja. Nüüdseks kahm kanditeerinud uutesse kohtadesse tööle kus on tulnud igati positiivsed vastused tagasi ja ongi see aeg varsti käes kus tuleb minna vestlustele ja olla lihtsalt äge...1..2...3 ja nii ongi.
Isegi veitsa kurb et läbi sai see sest seltskond iseenesest oli meeldiv ja lahe. Et igav ei hakanud vaid oli küllaltki põnev ja närvesööv mida siin tsiviil on vähem. Seda närvide söömist see vastu rohkem. Et nüüd jõuab mõistusele kohale et sellel ajateenistusel polnud häda midagi. Aga välja tahame me kõik saada ja olla...lihtsalt..
Mida siis veel...palju uut mussi tuleb välja ei jõuagi ära oodata seda suve ja töö rabamist..ja kõike muud paska mis sinna juurde käib. Et hakkab jälle see suur pada keema ja läheb lahti see tava inimese elu koos kõigi suurte ja vägevate muredega...
Seniks aga mõnusat chillimist ja järgneva vägevama blogimiseni :D :P
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar