Vaikselt aga siiski piisavalt, et kõigutada mind ning väljuda tasakaalutust elust.
Ma ei tea kas asi on minus või ma ei ole selle ühiskonna normide jaoks piisav. Ma näen teistes vigu mis on minusse imbunud. Käitumine, kas see on siis nii vastikult muutunud, et enam ei kannata kellegil olla rahulik vahet pole kas oled lähedal või kaugel.
Mis on minus nii, nii mööda läinud et kõik vaikselt imbub näppude vahelt unustuse õlma peitu...
Kõik mu vanad patud on aegamööda lohisenud mu järgi ja kõik nad on muutnud mu elu raskemaks, lohisedes järgi kui viis surma pattu ja rohkemgi veel....
Ei ole sellele vaevale mingit rohtu, ei unusta keegi neid...Pole miskit head enam peeglist vasta vaatavale poisile. Vaid on leeke täis pea muredest ja halvast mis on elu ette veeretanud.
Valed valikud kummitamas unes ja ka ilmisi silme ees....Pole olemas neid rahulike minuteid kus saaks tunda seda mida te kõik püüate mulle pakkuda.
Kõik see on minust kaarega mööda põrganud. Mu ümber lihtsalt tilpneb üks pasa ja sita kilp mis ei lase heal minuni jõuda.
Ka mina olen hakanud ja proovinud meenutada miskit head mida ma kunagi oleks teinud...aga ei meenu või vaevu saab miskit kokku lugeda. Rohkem on see saasta, lohakat käitumist ja muresi täis mille ma olen suutnud teist välja kiskuda ja viha enda pihta tekitada oma tobetate käitumiste ja külma välispinnaga.
See välispind on petlik, sest neid emotsioone on ja oleks ühe inimese jaoks liiga palju mis see kiht endas peidab....aga pohh lase sellel olla seal varjus peidus, sest miskil pole enam mingit tähtsut kui pole....
Ma olen olnud rumal, mul on olnud pimestatud oma vihast mittemillegi vastu, aga kes teeb seda mis pähe lööb ja on mõtlematu....mina see kes ei juhi seda teemat juba ammu...siiski pole minus juu kõik halb juu.... Või on?? Ega perse ma ise enam ka tea...??
Ma tean, et idaalset elu ma pakkuda suuda aga see mida suudan, sellel on ka vahel kohti ja aegu mis pole alati meelakkumine nagu kõigil ümber ringi oleks.
Lihtsalt alati osatakse teiste ees mängida ilusat näidendit aga sees pilgud tapavad sind juba 59´andat korda... Fuck miks sa ei sure oleks see lause mõtteis...!!
Aga keda me siin siis petame, las ma pakun iseendeid ja teisi ilusaid feik eluga inimesi mis ei muutu. See kurat on jälle see, et kuidagi suudab näha seda suuremat pilti läbi draamade ja asjade, sest see kõik käib juu elu juurde....
Seda see elu teebki, tuimaks, mõtetuks inimeseks vahel aga on neid õnnelike kes pääsevad sellest....
Leaving all of you behind And I’m free To return to the place where I already am And have always been If I just really looked and allowed myself To see
Oh I see you floating there How could I ever hope to forget Always rearranging These words are a lie a mirror reflecting in a mirror of a lie A light shines still always
Please don’t leave me here I could stop it Maybe I could stop it (if I wanted to) But I’m not the one driving anymore I know who I am But I know who I am Right?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar