Sa isegi ei märganud seda...
Keskendu...
Te sitad ikka ei märganud seda kuidas kõik variseb kokku.
Ma vist eeldasin endast ja teist liiga paljut...eriti endast, et olla see kes olen Ei sobiks teile.
Sobib see silma pind mis on kasulik ainult teile..Kes oleks kõigile fucking rahakoti eest ja vähemgi veel.
Aga eih ta raibe on paras siga kes hakkas mässlema siin maailmas...tekitas pohuismi kihi ümber, et tunda vähem asju enda ümber ja ikka te ei näinud seda..Sest vaikus on vallutanud selle maailma ja sellest kaugemale te näha kahjuks ei suuda..
Ja nüüd te õigustate kõike seda selg vastu seina surutuna..
Mida sa ootad?? Saite juu kõik mida te tahtsite??
Nüüd kus saite seda mis tahtsite, kas see parandas teil sees midagi??
Vaevalt..
Vaiki..
Las ma lisan sellele seale veidike vägivalda,
et ta tõrjuks, teeskleks ja kaitseks teid jätkuvalt oma hüvedega..Et teil kõigil oleks nende rosade prillide taga elu ilus ja roosa. Sest see maailm juu liiga raske kus elada ja paelad on üliodavaks läinud mida ümber kaela riputada juu. Oleks ma poltki seda mis te olete siis ma arvan enam mind poleks olemas...Ma loobuks siis olemast siin..
Aga seniks kuni see maailm on täis seda sitta mis elus hoiab tuleb ju sellest viimasestki olemisest kinni hoida ja saata need hallid päevad mööda, kuniks neid jägub veel...
Elu täis ju elemente mis ka tahavad oma hinda saada ja vahel see hind kipub väga kalliks minema...
Ja peale seda enam lihtsalt polegi enam miskit järel..
Tundub, et selles vagases ja sogases vees ei taha siiski ükski asi enam kokku minna, kõik on ilusti laiali pillutud ja moondatud lõplikult siiski, midagi veel vist...ma tõesti ei tea aga vist parantatav kuidagi moodi...
Ja ma ei näe neid lahendusi, et saaks mingeid valusi unustada ja parandada...
...aga siiski kuulen ma teid hingamas..Ma olen järrekordselt sellest ajast põgenenud...
Jättes teid kõiki maha. Ja ma olen vaba, et minna tagasi kohta kus ma juba olen.
...ja olen alati olnud.
Kui ma lihtsalt oleks lubanud iseendal näha, selles segaduses mis mind soojalt võrgutab.
Lõpuks,
lõpuks,
te kõik magate, peale minu.
Ma olen oma võrgutavates segadustes edasi piinlemas ja ootamas miskit, miskit mis pidi tulema..
Ma nägin seda oma valelikus, unes...alati see ümberkorraldub....
Need sõnad on valed, peegelduvad valed peeglis...
Ma võiks kõik selle lõpetada,
Võibolla ma võiks kõik selle lõpetada kui ma ainult tahaksin seda,
Aga selles kohas ei juhi mina seda ammugist,
ma tean kes ma olen,
aga ma juu tean kes ma olen??
Õigus??
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar